Lycium barbarum    harilik taralõng (goji)

Kirjeldus: Taim kasvab 1-3 m kõrguseks. Harilikul taralõngal on süstjad või ovaalsed lehed, mis paiknevad võrsel vahelduvalt või kahe-kolmekaupa. Lehed on 7 cm pikad ja 3,5 cm laiad ning tömbi või ümmarguse tipuga. Õied on lillakad ja kasvavad ühe- kuni kolmekaupa. Tupplehed moodustavad kellukakujulise või toruja õietupe. Selle otsast paistavad 5 lühikese kolmnurkse hõlmaga õielehte. Õis on 9-14 mm lai. Tolmukatel on tolmukaniit pikem kui tolmukapea. Kui tolmukas saavad tolmuterad küpseks, siis avaneb tolmukapea pikisuunas ise. Harilik taralõng õitseb juunist septembrini ja vili valmib augustist oktoobrini, aga see oleneb kasvukoha pikkus- ja laiuskraadist ning kliimast. Vili on 1-2 cm läbimõõduga ere oranžikaspunane ümmargune mari. Seemnete arv marjas oleneb marja suurusest ja sordist, aga üldjuhul on marja sees 10-60 tibatillukest kollakaspunast seemet. Goji-põõsad on Hiina, Mongoolia ja Tiibeti Himaalaja piirkonna päritoluga. Esimesed andmed goji-marjade kasutamisest pärinevad Tiibeti munkadelt umbes VII sajandist. Kuid need põõsad on täiesti kasvatatavad ka meil. Mari sarnaneb välimuselt vägagi meie oma kukerpuu (Berberis vulgaris)marjaga. Goji-marjal mitu nime, levinumad ehk ladinakeelne Lycium barbarum, ingliskeelne wolfberry ning eestipärased hundimari ja taralõng. Marjad korjatakse igihaljastelt põõsastelt juba (päikese)kuivanult ning need maitsevad kergelt magusalt, järelmaitse natuke mõrkjas. Igapäevaseks koguseks soovitatakse 20-30 grammi kuivatatud marju ehk siis väike peotäis.

Hind alates: 9 €

Pilt puudub